Traditsioonid

Koori sünnipäev

Kammerkoori sünnipäevaks loetakse 11. detsembrit 1966, mil koor astus esimest korda publiku ette. Traditsiooniliselt tähistatakse seda alati õigel päeval ja kell 19.00 Glehni lossis väikese kontserdiga, millele järgneb pidu koos vilistlastega.

Rebastetund

Kohe kui katsed läbi ja uued lauljad on meie ridadesse ilmunud, teeb koorivanem neile rebastetunni, kus tuvustab koori elu, reegleid ja traditsioone.

Rebastepidu

Igal sügisel, kui uued lauljad on juba mõned nädalad saanud meiega harjuda, sõidame kõik koos linnast välja, et veidi üksteist tundma õppida. Rebastel on kohustus selleks õhtuks välja mõelda etteaste. Vanade lauljate lemmikosa peost on aga aasimine, kus nemad võivad uutelt lauljatelt küsida kõike, mida hing vaid ihaldab. Nii paljugi huvitavat on nendel õhtutel teada saadud.

Talve- ja suvepäevad

Tiheda proovigraafiku kõrvalt peab oskama vahepeal ikka puhata ja mängida ka. Niisiis korraldab kammerkoor alati talve- ja suvepäevi, kus veedame lihtsalt mõnusalt koos aega, grillime, kelgutame, ujume, käime saunas, laulame jne.

Märgipidu

Kammerkoori liikme staatust ei saa niisama. Selle peab välja teenima: kui laulja on osalenud 40 koori üritusel, sealhulgas proovid, kuulutatakse ta koori liikmeks ja ta saab endale koori rinnamärgi. Rinnamärgid antakse traditsiooniliselt üle märgipeol, kus liikmekandidaadid peavad ületama veel viimased kadalipud enne, kui nad täisõigulikeks liikmeteks nimetatakse ja saavad koorimärgi.

Üldkoosolek

Kammerkoori ühise mõtte väljendajaks on üldkoosolek. Seal võetakse vastu kõik suurema otsused: valitakse president, kinnitatakse juhatus, valitakse auliikmed jne. Üldkoosolekust saavad võtta kõik, kuid hääletamisõigus on vaid täisõiguslikel liikmetel.